Kodukord
- Perearsti ja pereõe vastuvõtt
Perearsti või pereõe vastuvõtule on vajalik etteregistreerimine.
Reeglina on ühe inimese vastuvõtuks ette nähtud 15 minutit. Palume arvestada, et ühe vastuvõtu jooksul tegeleme ühe probleemiga, selle tõttu kui teil on mitu probleeme, siis registreerige 2 aega. Kui Teiega tuleb vastuvõtule kaasa pereliige või lähedane inimene, kes soovib ka oma probleemidest arstiga vestelda, siis peab ka tema arstile aja kinni panema.
Juhul, kui Te ei saa kokkulepitud vastuvõtule ilmuda, palume sellest koheselt teatada. Nii saame vabanenud aja pakkuda järgmisele abivajajale.
Ägedalt haigestunud patsiendid saavad vastuvõtule perearstikeskusesse pöördumise päeval. Kui olete ootamatult haigestunud ja soovite vastuvõtule saada samal päeval, palume ka sellisel juhul ette helistada – võib-olla on samal päeval veel vabu vastuvõtu aegu või on keegi oma ajast loobunud, pereõde püüab igal juhul leida Teile vastuvõtu jooksul sellist aega, et peaksite võimalikult lühidalt ooteruumis viibima. Ägedalt haigestunud patsiente võtab vastu pereõde, vajadusel konsulteerides perearstiga.
Sageli piisab vaid pereõe visiidist. Pereõde jälgib terveid imikuid, teostab vaktsineerimisi (nii laste kui ka täiskasvanute) ja erinevaid protseduure. Lisaks vaatab pereõde 1x aastas üle kroonilised haiged, teostades neile vajadusel ka analüüse ja muid uuringuid. Enamasti vaatab kõik ägedad haiged esmaselt üle pereõde, suunates need vajadusel edasi arsti vastuvõtule. Lisaks tegeleb pereõde ka ennetustööga ja väljastab erinevaid meditsiinilisi dokumente.
Kui Teil on oma tervisliku seisundi kohta palju küsimusi, on soovitatav need eelnevalt kodus kirja panna – sedasi ei ole ohtu, et midagi meelest ununeks ning perearst või pereõde saab murekohtadest kiire ülevaate. Võimalik, et kõikide küsimustega ei tegeleta ühe vastuvõtu jooksul, vajadusel saab teha plaani nendega tegelemiseks.
- Koduvisiidid
Koduvisiidi soovist andke teada ajavahemikus 08:00-12:00, helistades pereõele, kes annab Teile esmased soovitused ja edastab info arstile. Palume kirjeldada põhjust, miks soovitakse kojukutset. Koduvisiidi vajaduse üle otsustab arst. Koduvisiite teevad perearstid ja pereõed pärast vastuvõtu lõppemist.
Koduvisiidi maksumus on 5,00 €, alla 2-aastastele lastele ja rasedatele on koduvisiit tasuta.
Palume arvestada, et koduvisiidil on arstil diagnoosimise võimalused väga väikesed. Kui on vähegi võimalik, tulge alati perearstikeskusesse, püüame leida Teile võimalikult kiiresti vastuvõtuaja. Keskuses saab teha analüüse ja uuringuid.
- Perearsti valimine ja nimistusse registreerimine
Perearst võtab Teid nimistusse isiku enda või lapse vanema või eestkostja avalduse alusel (avalduse blankett).
Vastsündinud saavad küll ravikindlustuse automaatselt, kuid perearstile tuleb siiski esitada ka avaldus lapse nimistusse kandmiseks pärast lapse isikukoodi saamist.
Kui perearst ei ole seitsme tööpäeva jooksul keeldumisest kirjalikult Teile vastanud, kuulute (või kuulub laps) tema nimistusse hiljemalt avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.
Perearst võib keelduda isiku võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on ületanud piirsuuruse (2000 isikut või 2400 isikut kui perearsti juures töötab ka abiarst) või kui isiku alaline elukoht ei ole selle perearsti teeninduspiirkonnas.
Perearst võib võtta oma nimistusse, olenemata piirsuuruse ületamisest, juba varem tema nimistusse kuuluvate isikute pereliikmeid.
Terviseamet võib määrata perearsti nimistusse isikuid, kes pole omale valinud perearsti, isiku alalise elukoha alusel. Terviseamet teavitab isikuid kirjalikult neile perearsti määramisest.
Teise perearsti nimistust üle tulles on vajalik allkirjastada taotlus ning kindlasti tuua eelmise perearsti käest väljavõte ambulatoorsest kaardist või selle koopia.
- Töövõimetuslehed
Töövõimetusleht on rahaline dokument, seetõttu palume töövõimetuslehte vajaval patsiendil perearsti või pereõega suheldes kinni pidada kokku lepitud tähtaegadest. Haigestumisest ja töövõimetuslehe vajadusest palume perearsti või pereõde teavitada haigestumise päeval või esimesel sellele järgneval tööpäeval. Esimesel haiguspäeval või sellele järgneval tööpäeval peab tulema perearsti või pereõe vastuvõtule, täpsema aja saab telefoni teel kokku leppida.
Töövõimetuslehte tagantjärele ning e-maili teel ei vormistata!
Traumade või erakorralist abi vajanud juhtumite puhul väljastatakse töövõimetusleht kiirabikaardi või erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi alusel kahe tööpäeva jooksul.
Kui on kokku lepitud korduv vastuvõtt, kuid mingil ootamatul põhjusel ei ole Teil võimalik vastuvõtule ilmuda, on vajalik sellest perearsti või pereõde teavitada (telefonitsi, meilitsi vm). Ilma ette teatamata vastuvõtule mitteilmumine on töövõimetuslehe režiimi rikkumine ja perearstil lasub seadusega kohustus see töövõimetuslehele märkida. Režiimi rikkumise päevast edasi võib töövõimetuslehte küll jätkata, kuid töölt puudutud päevade eest tasumist ei jätkata. Režiimi rikkumiseks loetakse ka vastuvõtule ilmumist alkoholi- või narkojoobes.
- Retseptid
Kui olete püsiv ravimitarvitaja, palume retseptide (ravimite) lõppemisest aegsasti teada anda, et ravis ei tekiks pausi uue retsepti puudumise tõttu.
Digiretsept on väga mugav viis retsepte uuendada – ei ole tarvis paberretseptile perearstikeskusse järele tulla. Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept või digitaalne meditsiiniseadmeretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei trükita paberil välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse. Retseptikeskus on retseptide (ravimid, imikutoidud, meditsiiniseadmed) väljakirjutamiseks ning töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu. Apteeki minnes peab ravimi väljaostjal olema kaasas enda isikut tõendav dokument, kus on peal pilt ning isikukood, näiteks ID-kaart, juhiluba või pass. Juhul kui ravimit ostetakse teisele inimesele, peab teadma ka tema isikukoodi. Apteeker leiab retseptikeskusest patsiendi isikukoodi abil hõlpsasti üles kogu talle vajaliku info. Arstil on ka õigus panna retsepti väljastamisele piirangud, näiteks narkootiliste ravimite puhul on võimalus, et ravimi väljaostmise õigus on ainult patsiendil või selleks volitatud isikutel.
Kuigi retseptide pikendamine digiretsepti abil on lihtne, peaksid kroonilisi haigusi (nt. diabeet, kõrgvererõhutõbi) põdevad patsiendid siiski vähemalt kord aastas käimas tervisekontrollis perearsti või pereõe juures.
- Eriarstile suunamine
Eriarsti vastuvõtule suunamise vajaduse otsustab perearst. Reeglina ei väljasta perearst saatekirja eriarsti vastuvõtule ilma patsienti nägemata. Erandiks on kroonilisi haigusi põdevad ja eriarsti juures püsivalt jälgimisel olevad patsiendid, kuid ka sellistel patsientidel on sageli vaja enne eriarsti juurde suunamist teha perearsti juures lihtsamad uuringud või analüüsid. Seega, saatekirja saamiseks on vajalik registreeruda perearsti vastuvõtule, kui kokku ei ole lepitud teisiti.
Ilma perearsti saatekirjata võib pöörduda järgmiste erialade spetsialisti vastuvõtule: hambaarst, silmaarst, psühhiaater, naha- ja suguhaiguste arst, naistearst, meestearst, ftisiaater ning värskete traumade korral traumatoloog või kirurg. Teiste erialade arstide vastuvõtule on võimalik ilma saatekirjata omal initsiatiivil registreeruda tasulisele vastuvõtule. Tuleb meeles pidada, et tasulisel vastuvõtul maksab patsient ise ka kõigi analüüside, uuringute ja lisaprotseduuride eest.
Pärast eriarsti vastuvõtul käimist palume alati konsultatsiooni otsus perearstile tuua. Samuti palume perearstile tuua väljavõtted haiglaravilt. Erandiks on juhud, kui konsultatsiooni otsus läheb Digilukku.
- Tervisetõendid
Autojuhi tervisetõendi tegemisel on vajalik kaasa võtta isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart) ning prillid või läätsed, kui patsient neid kannab. Perearst saab anda tervisetõendit A-, AM-, B-, BE-, C- ja CE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, välja arvatud B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõiduki juhid, ja T-kategooria traktori ning liikurmasinate juhtidele.
Teiste kategooriate sõidukite juhtidel, kutselistel juhtidel (nt. taksojuhid, alarmsõiduki juhid) ja sõiduõpetajatel on vajalik pöörduda Liiklusmeditsiini komisjoni. Liiklusmeditsiini komisjonid asuvad Tallinnas iga suurema polikliiniku juures. Mootorsõidukijuhi tervisenõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.
Relvaloa tervisetõendi tegemisel on samuti vajalik kaasa võtta isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart) ning prillid või läätsed, kui patsient neid kannab. Kõik relvaloa tervisetõendit taotlevad isikud saadame psühhiaatri vastuvõtule. Relvaloa saamiseks vajalikud tervisenõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.
NB! Autojuhi ja relvaloa tervisetõendeid väljastame ainult meie nimistutesse kuuluvatele patsientidele.
- Muud tõendid
Kooli puudumistõendeid perearstid ei väljasta Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahv 36 alusel. Puudumistõendeid väljastavad lapsevanemad.
Laagritõendeid (laste-, spordi-, puhke- vm laagritesse) perearstid ei väljasta. Laagritõendeid võivad kirjutada lapsevanemad ise kasutades näidisdokumenti.
Igasugused muud tõendid ja dokumendid, mille väljastamine pole seadusandlusega nõutud, on tasulised. Tasuliste teenuste hinnakirjaga on võimalik tutvuda siin.
Pöörame Teie tähelepanu sellele, et tervisetõend, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamisega seotud, väljastatakse 15 päeva jooksul.
Igasuguseid tõendeid väljastame ainult meie nimistutesse kuuluvatele patsientidele!
- Püsiv töövõimetus ja/või puue
Püsiv töövõimetus on
- täielik (100%), kui inimesel esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima;
- osaline (10-90%), kui inimene on võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus.
Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
Lapsel (kuni 16-aastasel lapsel) ja vanaduspensioniealisel inimesel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest järgmiselt:
- sügav, kui inimene vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
- raske, kui inimene vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
- keskmine, kui inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.
Tööealisel inimesel (16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel) tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest järgmiselt:
- sügav, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud;
- raske, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;
- keskmine, kui inimese igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
Püsiva töövõimetuse ja/või puude ekspertiisi teeb Sotsiaalkindlustusamet, kaasates ekspertarste.
NB! Alates 1. jaanuarist 2017. a hindab töövõimetuse asemel töövõimet töötukassa. Lisainfot töövõime hindamise kohta leiad aadressilt www.tootukassa.ee.
Püsiva töövõimetuse ja/või puude tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus. Taotluse vorm on kättesaadav elukohajärgses Sotsiaalkindlustusameti büroos, kus vajadusel klienditeenindaja abistab inimest taotluse täitmisel või Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis „Blanketid/ekspertiisi blanketid”. Kui inimene taotluse täitmisega iseseisvalt toime ei tule ja tal ei ole võimalik minna Sotsiaalkindlustusameti büroo klienditeenindusse, võib taotluse täita ka püsivat töövõimetust taotleva inimese pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi muu abistaja. Lisaks taotluse täitja allkirjale peab taotlusel olema ka ekspertiisi taotleva inimese või tema seadusliku esindaja allkiri.
Täidetud taotluse võib saata e-posti teel digitaalselt allkirjastatult, posti teel või tuua elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti büroosse, samuti täita büroo klienditeeninduses.
Püsiva töövõimetuse ja/või puude ekspertiis tehakse dokumentide alusel, inimene ekspertiisi tegijaga kohtuma ei pea.
Taotluses märgib inimene oma perearsti või teda raviva eriarsti (edaspidi: arst) andmed, kellel on püsiva töövõimetuse ja/või puude tuvastamiseks vajalikud andmed tema terviseseisundi kohta. Inimene peab olema nimetatud arsti vastuvõtul käinud taotluse esitamisele eelneva 3 kuu jooksul.
Püsiva töövõimetuse ja/või puude ekspertiisi tulemuste kohta vormistab Sotsiaalkindlustusamet otsuse, millest teavitatakse isikut ja ekspertiisitaotluses märgitud ning isiku terviseseisundi kirjelduse esitanud arsti.
- Ravikindlustuseta isikud
Ravikindlustuseta isikutel on võimalus perearstiabi saada selle eest ise tasudes vastavalt hinnakirjale.
Vältimatu abi (seisundis, kus on oht patsiendi elu või jäseme/organi kaotuseks) on ravikindlustuseta isikutele tasuta.
Ravikindlustuseta isikutel on võimalus pöörduda abi saamiseks ka Lääne-Tallinna Keskhaigla Kopli Polikliinikusse aadressil Sõle tn.63 Tallinn. Ambulatoorne vastuvõtt on kõikidele Tallinna elanikeregistris registreeritud kodanikele tasuta. Vastuvõtt on avatud esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval 10:00-17:00, teisipäeval ja reedel 08:00-15:00. Tel. 626 1314.
Ravikindlustusega hõlmamata ja perearsti nimistusse mittekuuluvad isikud tasuvad osutatud üldarstiabi eest ise.
Oma ravikindlustuse kehtivust, aadressi, perearsti nime ja ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksmisega seotud infot saate kontrollida internetipanga või riigiportaali www.eesti.ee kaudu.
Kindlustuskaitsega seotud küsimustele saate vastuse haigekassa infotelefonil 16363, tööpäeviti 08:30-16:30 (välismaalt helistades +372 669 6630).